Wednesday, April 29, 2015

Edusammud ja tagusammud

Võib vist öelda, et oleme praeguseks kohanenud. Nii meie Yarraga kui Yarra meiega. Kõige suuremaks "teemaks" on öine magamine, sest mina kui unenautleja pean saama vähemalt 9 tundi igal ööl nautida... Aga kutsikas loomulikult arvab teisiti :)
Ideaalsel ööl läheb Yarra 22:30 paiku puuri, kräunub seal 1 minuti ja siis põõnab enam-vähem 6'ni välja. Siis õue häda tegema ja toas ma teda enam uuesti puuri ei pane. Siis nad Erkiga kablutavad veidi ringi ja jäävad uuesti magama, Yarra enamasti riiulisse kinnaste-mütside kasti sisse.
Mitte-ideaalsel ööl kräunub Yarra 2-3 korda enne kui 5-6 vahel õues käime. See tähendab, et mina olen järgmisel päeval torssis ja unine ja pahur ja mõtlen, et vastik väike kutsikas :P
Aga muidu. Käime kutsikatrennis, seal läheb hästi. Loom jaksab joosta ning püsib täitsa hästi kontaktis. Kontorikoerana on ta kah ennast heast küljest näidanud.
Supilinna päevadel hängimas

Wednesday, April 1, 2015

Kuidas Yarra mind oma inimeseks valis

Olime juba mõnda aega Greeti juures olnud, aga ma ei suutnud kuidagi nende võluvate karvapallide vahel valida. Et milline minu omaks võiks saada... Teise päeva õhtul võtsime kõik 4 isast ja läksime agilityplatsile, kaasas mänguasjad. Mõtlesin, et teen paar videot, kuidas kutsikad muru peal müttavad.
Natukese aja pärast näen, et sinine kutsikas on haaranud miski suure palli ja sikutab seda järjekindlalt. Ja alla ei anna...


See oligi määravaks hetkeks :)

Esimene kohtumine

Esimest korda külastasin kutsikaid 16 märtsil, oma sünnipäeval :) Selleks ajaks olid nad 5 nädalased pupsikud, kõik väga tragid ja ilusad ja nunnud.

Punase rihmaga on minu lemmik-emane
Papa Jelle, kõige nunnum kelpie üleüldse!